Eesti trükikojad siplevad ebavõrdses konkurentsis

Artikkel

- Uudised
- Heli Lehtsaar-Karma
- 7. detsember 2015 kell 8:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti trükikojad siplevad ebavõrdses konkurentsis
Printcenter Eesti tegevjuht Sten Seene hoiab käes trükipoognat, millest tulevad Rootsi mobiilioperaatori Hallon reklaamvoldikud. Foto: Raul Mee
Eesti trükiettevõtete eksport hakkas möödunud aastal pidurduma ja tänavu on toodangu piiri taha müümine olnud veel raskem. Olulisima põhjusena märgivad trükkalid asjaolu, et Eesti trükikodadel pole lähiriikide konkurentidega võrdseid tingimusi.
Trükikoja Folger Art juhataja Mait Sõõrde selgitas, et näiteks Poola ja Leedu, vähemal määral ka Läti saavad kasutada juba pikemat aega nii ekspordi toetusteks kui ka seadmete soetamiseks Euroopa Liidu abiprogrammide rahasid. “Selles ei ole Eesti trükikodadel aga eriti millegagi hiilata. Konkurents ei ole võrdne,” nentis Sõõrde 7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis.
Eesti Trükitööstuse Liidu tegevjuht Kati Rostfeldt mainis, et Euroopa Liidu toetuste perioodi 2014–2020 meetmete raames ei ole trükitööstustel Eestis palju võimalusi, head väljavaated on aga lähiriikidest Lätil, Leedul ja Poolal. “Suurem osa ettenähtud investeeringutoetustest nendes riikides realiseerub viie aasta perspektiivis ning see teema on aktuaalne kogu tööstussektoris. Selle mõjusid Eesti ekspordivõimekusele näeme 3-5 aasta pärast. Eesti trükiettevõtete soov on eelkõige võrdsete konkurentsitingimuste loomine ettevõtluses,” rõhutas Rostfeldt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja EAS töötasid välja tööstusettevõtte arenguprogrammi, mille raames pakutakse ettevõtjatele arenguplaani elluviimiseks just selle ettevõtte vajadustest lähtuvaid toetusi ja teenuseid. Maksimaalne toetussumma ühe ettevõtte kohta tuleb 500 000 eurot, sh uue toote tootmiseks vajaminevate seadmete ostuks kuni 200 000 eurot. Väikeettevõtted saavad toetust 45% projekti maksumusest, keskmised 35% ja suurettevõtted 25%. Programm avaneb jaanuaris 2016.
Pajo kavatseb eksporti suurendada
Ka ASi Pajo tegevjuht Karmen Vesselov mainis ekspordi kasvu pidurdumise ühe põhjusena lõunanaabrite trükitööstuste kiiret kasvu, millele annavad hoogu sealsed investeeringutoetused. Vesselov tõi veel mõne põhjuse. “Mõned ettevõtted on saavutanud pärast investeeringuid stabiilsuse, töötades endale sobival võimsusel, teiste puhul võib olla tegu sihtriikide majandusest tulenevate mõjudega,” kirjeldas Vesselov.
Pajo käibest moodustab eksport kaks kolmandikku, palju läheb piiri taha perioodikat, aga ka liimköites raamatuid ja õpikuid. Peamised sihtturud on Soome ja Norra. Järgmisel aastal on plaanis suurendada nii ekspordi osakaalu kui ka käivet siseturul. “Päris uusi turge silmapiiril pole, kuid senisest enam plaanime leida kliente Rootsis, Norras ja Taanis. Tänu EASi ekspordibuldooseri projektile oleme saanud neis riikides väärtuslikke kontakte,” rääkis Vesselov.
Trükiliit aitab turustada
Ingliskeelne veebileht Printinestonia.eu tutvustab trükivõimalusi Eestis ning on mõeldud trükiettevõtete paremaks turundamiseks välisturgudel.
Trükiliidu juhi Kati Rostfeldti sõnul on ettevõtete ekspordivõimekuse toetamine üks liidu olulisematest järgmise aasta prioriteetidest. “Veebileht on avalik olnud vaid napp kaks kuud, kuid on juba toonud liidu liikmeskonnale toote- ja hinnapäringuid,” mainis Rostfeldt. Edulugudest loodab ta rääkida ehk juba aasta pärast, sest 2016. aasta üks eesmärke on portaali arendus ning turustamine.
“Liit on loomas ka rahvusvahelist usaldus- ja keskkonnamärgist, mis muudab organisatsiooni kuuluvad ettevõtted kolmandate osapoolte jaoks kaalukamaks ja tõsiseltvõetavamaks,” mainis Rostfeldt.
Trükiliit annab trükikodade tooteid ja teenuseid tutvustava ingliskeelse ekspordikataloogi “Print in Estonia 2016” ka trükisena välja ning levitab seda erinevate koostööpartnerite ning messide kaudu peamiselt välisklientidele siin- ja sealpool piiri.
Trükikojad ühiselt piiri taga konkureerimas
Mait Sõõrde meelest päästaks Eesti trükkalid ekspordi langusest nii tuleval aastal avanev EASi tööstusettevõtete arenguprogramm, trükiliidu töö ekspordi edendamisel kui ka trükikodade koostöö. “Trükikodade omavaheline allhange on muutunud igapäevaseks. Kõiki töid, mis turgudel võidetakse, ei pruugi alati olla endal mõistlik valmis teha. Selleks on pea igal trükikojal välja kujunenud omad koostööpartnerid, keda saab usaldada ja kes erinevates olukordades abiks on,” tutvustas Sõõrde ja lisas, et ka Folger on alltöövõtja mitmele suurele eksportöörile. “Tihti liigub üks tellimus enne valmis saamist läbi mitme trükikoja ja selles ei ole midagi iseäralikku. Oluline on välisturgudelt raha ära tuua.”
Tänavu on Folger Art teinud olulisi investeeringuid pakendi tootmise seadmetesse, et suurendada pakendite eksporti. “Meie uus pakendiüksus alustab täisvõimsusega tööd 2016 kevadel. Esialgu eriti uusi sihtturge aga plaaninud ei ole, kuna näeme piisavalt potentsiaali olemasolevatel turgudel,” rääkis Sõõrde, kelle juhitav ettevõte ekspordib praegu peamiselt Soome, vähemal määral Rootsi ning peamiselt reklaame ja tarbetrükiseid.
“Eksportida on alati mõistlik suurema lisandväärtusega tooteid. Vähe määritud ja vähe kortsutatud paberi vedu ühest Euroopa riigist teise ja tagasi ei ole majanduslikult eriti mõistlik ja kasulik,” nentis Sõõrde.
Mis võiks olla Eesti trükikodade konkurentsieelis ekspordis?
Mait Sõõrde leiab, et konkurentsieelist oleks palju tahta. “Juba ainuüksi võrdsetel tingimustel naaberriikidega eksporditurgudel konkureerimine kasvataks Eesti eksporti. Praeguse seisuga julgen väita, et Eesti trükitööstuses on üht-teist muutunud ja muutumas,” mainis Sõõrde.
Oma arvamust põhendas ta sellega, et Eesti Trükitööstuse Liit on saanud uue hingamise. Liidu liikmelisus on oluliselt kasvanud ja on näha, et kasvab hoogsalt edasi. Ühiste jõududega on kindlasti kergem võidelda eksporditurgudel, teavitada oma olemasolust ja vajadustest valitsust ning teha koostööd EASiga.
Samuti on kergem koos luua uusi strateegiaid, et ekspordiga paremini toime tulla. Teada on, et uuest aastast avaneb ka uus EAS tööstusettevõtete arenguprogramm, millest tahaks samuti loota mõningal määral konkurentsitingimuste võrdsustumist naaberriikidega. “Suurimaks konkurentsieeliseks välisturgudel pean trükikodade omavahelist koostööd, mitte konkureerimist ühtede ja samade klientide ees,” kinnitab Sõõrde.
Printcenter Eesti tegevjuht Sten Seene arvates saab põhiline konkurentsieelis tulla keskendumisest tootmisefektiivsusele ehk tootmisprotsessi optimeerimisest ning uute paremate võimalustega seadmete soetamisest. “Osa Skandinaavia trükikodasid suudab endiselt võistelda Eesti trükikodade pakutavate hindadega. See on üksnes võimalik tänu nende paremale efektiivsusele, sest töötajate palgatase on kordades kõrgem Eesti trükikodade töötajate omast,” kirjeldas Seene.
Karmen Vesselov leidis, et kuna trükiturul on tooted suhteliselt sarnased, siis erinevus tuleks sellest, mis käib tootega kaasas. “Siia alla käib tarnekindlus, täpsus, asjatundlikkus, paindlikkus ja kindlasti ka see, et kvaliteedis järeleandmisi ei tehta. Usun, et õigesti turundades võib eksportida kõike, ka pisemaid tooteid. Ekspordi mõttekus eri riikidesse sõltub üldjuhul sihtturu füüsilisest kaugusest ja tellimuste mahust. Oluline on, et eksportija on oma sihi õigesti seadnud, teab, mis on tema tugevused, ja oskab oma võimalusi kasutada. Suurimad eksportijad on siiski perioodika- ja pakenditrükikojad.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
- Tööstus
Hetkel kuum